Kask on ilu, puhtuse, puhastuse, armastuse, vabaduse, naiselikkuse ja viljakuse sümbol. Samuti on talle omistatud elegantsi, graatsia, edasiviiva väe, uuenemise, initsiatiivi, muutuste, aga ka stabiilsuse ning kohanemisvõime ja unenägudes ühenduse sümbolism.

Kasetüve nägemine unes ennustavat armastust, kase koorimine armurõõme, istutamine tütre sündi ning kase pungad tärkavat armastust, suur kasepuu aga kaitset kogu perele. Kase langetamine või raiumine unes olevat seevastu pahaendeline.

Ida- ja lääneslaavlased uskusid, et kasepuus on pelgupaiga leidnud surnute hinged ja naisdeemonid. See uskumus hoidis puid ning neid ei raiutud nii tihti. Ka Eesti vanausuliste seas oli kask au sees nii matustel kui sümboliseerimaks igavest valgust ja elu, elulootust. Usuti, et kask kaitseb kodu ja toob tervist. Mõned rahvad käsitlevad kaske ilmapuuna e. kõige oleva alusena. 

Juba vanarahvas teadis kase maagiast, ühendamaks meid valguse- ja varjupooltega. Tal olla vägi vaime välja ajada, kaitsta ja kutsuda esile astraalrännakuid. Kasest tehti saunavihad, nõialuuad ja lastehällid, ikka, et kaitsta ja puhastada. Kask olevat taevaste jõudude ja maaaluste pimedate energiate ühendaja ja vahendaja. 

Kask on lehtpuuna vastupidavuse sümbol – usk tulevasse ja teadlik ohverdus selle nimel – lehtede langetamine sügisel, et jääda talves ellu ning kevadel uuesti puhkeda. Oskus end hoida ning elada üle vaikuse ja külma aeg ning siis ka teistele oma ande jagada – mis saaks olla suurem kui selline tarkus ja lahkus. Loodusel on palju õpetada ja meil eelkõige temalt õppida nägema seda kõike ka endas, nii raskuses kui kerguses, valguses kui varjus.